Kesktolmuimejaga koristades ei pääse tolmune õhk tuppa tagasi
Pärast tavalise tolmuimejaga koristamist näib ruum puhas – praht on kadunud. See mulje on aga petlik. Tavaline tolmuimeja suudab kinni püüda suurema mustuse, ent väikesed tolmuosakesed läbivad tolmukoti seinad ning on otsekohe ruumis tagasi! Õhk võib sellise koristamise järel tunduda raskemgi kui enne, sest tolmuimeja on varem mahalangenud tolmu uuesti üles keerutanud.
Selleks et pärast koristamist ruum tõepoolest puhas oleks, on kõige käepärasem kasutada kesktolmuimejat, mis tolmu majast välja juhib.
Millest kesktolmuimeja koosneb?
Kesktolmuimeja peamised osad on:
- tolmuimemisseade, mis paigaldatakse tavaliselt keldrisse, garaaži või panipaika
- majas asuvatest torudest ja tõmbepesadest
- 8–12 meetri pikkusest tõmbevoolikust
- eri liiki otsikutest, nt vaiba, tekstiili, parketi, raamaturiiuli, mööbli jms puhastamiseks.
Kuidas kesktolmuimeja töötab?
Koristamiseks tuleb valida sobiv otsik, ühendada voolik lähima tõmbepesaga ning puhastada ruum samamoodi nagu tavalise tolmuimejaga. Kuna tõmbepesa on ühendatud keskse tolmuimemisseadmega, siis pole tarvis tolmuimejat mööda treppe tassida ning elektrijuhet ühest pistikust teise ümber tõsta.
Torustik, mida mööda õhk liigub, on paigaldatud kohtadesse, kus ta silma ette ei jää, näiteks põrandatesse, seintesse, vahelagedesse. Tõmbepesade arv sõltub ruumide plaanist, tolmuimejat paigutades püütakse leida sellised kohad, kust ulatuks koristama võimalikult suurt ala. Meie kogemus näitab, et hea asukohaga tõmbepesa on küllaldane umbes 100 ruutmeetri korrashoiuks.
Tolmune õhk liigub mööda torustikku väljapuhkeotsikuni ning sealtkaudu majast välja. Keskseadme ja väljapuhkeotsiku vahel on mürasummuti, et töötava tolmuimeja hääl kedagi ei häiriks. Kui keskseadmele on leitud sobiv paik, siis pole müra toas kuulda.
On võimalik koristada ka nii, et isegi voolikut tarvis ei lähe. Selleks tuleb kesktolmuimejaga ühendada prügiluuk, mille juurde pühitud praht ja liiv imetakse ära varbaga vajutades. Eriti hästi on seesugune lahendus ennast õigustanud köögis ja esikus. Paigutades kesktolmuimeja garaaži, saab sellega puhastada ka autot ja selle ümbrust. Mida lähemal on tõmbepesa tolmuimejale, seda suurem on imemise võimsus.
Kui on tarvis imeda suuremat prahti, niisket tolmu, vett või tuhka, siis tuleks kasutada eel-eristit, mis imemisvooliku ette panduna püüab kinni suurema prahi ning torustikku jõuab ainult õhk.
Kuidas kesktolmuimeja paigaldamine käib?
Kõige lihtsam viis on muidugi see, kui tellid seadme koos paigaldusega. Ent midagi ülejõu käivat pole ka selles, kui paigaldustöö ise ette võtad – üksikasjalike, piltidega juhendite abil saad sellega kindlasti hakkama!
Hõlpsam on muidugi kesktolmuimejat paigaldada maja ehitamise käigus, kuid see pole sugugi eeltingimus. Ka valmis majja kesktolmuimeja süsteemi rajamine pole sedavõrd keeruline ettevõtmine, et nõuaks remonti.
Kesktolmuimeja paigutatakse tavaliselt garaaži või panipaika. Torustiku paigutusskeem sõltub maja plaanist. Kõige kergem on torusid varjata siis, kui need asuvad põrandas, laes või vaheseina sees. Võimalik on aga viia toru läbi seinakapi (sel juhul asuks tõmbepesa kapi seinal), varjata neid mööblisokliga (tõmbepesa asuks põrandal) – või siis üldse mitte varjata, nii nagu paljudes kaasaegsetes avalikes hoonetes on kõik torud nähtaval!
Miks on tolmuvaba õhk nii oluline?
Arstid kinnitavad, et allergia levik on tohutult kasvanud, eriti laste seas. Eesti Allerialiidu andmetel on Suurbritannias praegu iga kolmas laps õietolmu suhtes allergiline. Eesti kohta näitavad andmed, et esimesel viiel eluaastal on allergiat põdenud 20% lastest ning umbes 30% täiskasvanul on mõni (kiiret tüüpi) allergiahaigus.
Allergia väga laia levikut ei oska ka arstid lõpuni seletada, teada on üksnes, et see on pigem arenenud riikide probleem. Alguse saab allergia „arusaamatusest“ immuunsüsteemis, mis peaks inimest kaitsma viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Allergiku immuunsüsteem aga ei saa aru, et mõned kehale võõrad ained, näiteks õietolm, kassikarvad, teatud toidud vm pole organismile ohtlikud, ning hakkab nende vastu võitlema. Tulemuseks on pidev nohu ja köha, vesitsevad silmad, punetus nahal jms.
Ehkki allergiat seostatakse ka hügieenilise ümbrusega (arengumaades seda haigust peaaegu ei esine), ei või siit teha järeldust, et haigus läheb üle, kui ruume mitte koristada. Vastupidi, allergiale kalduv inimene peab iseäranis hästi hoolitsema selle eest, et tema eluruumid oleksid puhtad ja tolmuvabad.
Pööra allergiale aegsasti tähelepanu!
Lapsevanematel on äärmiselt oluline lapse pidevasse nohusse-köhasse tähelepanelikult suhtuda. Paljud vanemad panevad paariaastase lapse pideva põdemise viirushaiguste hooaja ning lasteaia arvele. Kui aga nähud ka soojal ajal ei taandu, siis on põhjust kahtlustada allergiat. Kui testid näitavad, et laps tõepoolest mõne kodus leiduva aine suhtes allergiline on, siis tuleb ärritajast kiiresti lahti saada, sest pidev põletik hingamisteedes võib viia astma väljaarenemiseni. Astma on tõsine haigus, mille sümptomeid võib õppida vältima ja rohtudega leevendama, ent välja ravida seda tihti ei õnnestu.
Just neile inimestele, kes on kimpus õhu kaudu leviva allergiaga (õietolm, kassi- ja koerakarvad ning sülg, tolmulest), on kesktolmuimeja kõige tõhusam abivahend. Kui ruumis õnnestub luua keskkond, kus ärritust tekitavaid aineid on väga vähe, hakkavad ka haigusnähud taanduma.
Lapsele on väga suur löök, kui selgub, et tema allergia pärast on tarvis pere lemmikloomast loobuda. Kui ärritusnähud ei ole tugevad, siis võib arstiga nõu pidada, kas ruumi pidev puhastamine kesktolmuimejaga võiks olla alternatiiviks.
Puhast õhku vajavad ka terved inimesed
Toaõhu tolmuvabana hoidmise peale tuleks mõtlema hakata muidugi juba enne, kui see mõne pereliikme jaoks terviseprobleemiks on kujunenud. Tänapäeval veedab inimene siseruumides suurema osa ajast ning puhas õhk on oluline hea tervise tagamisel.
