|
Süsteemi kirjeldus
Vaata allpool toodud skeemi.
Kollektor ja külmakandevedelik
1 Maa sisse paigaldatud kollektoris ringleb külmumiskindel vedelik - külmakandevedelik ehk külmakandja. Külmakandja temperatuur tõuseb maa sisse salvestunud päikeseenergia mõjul ca -3°C kuni 0°C.
Seejärel juhitakse külmakandja soojuspumba aurustisse, kus toimub soojusenergia äraandmine ning vedeliku temperatuur langeb mõned kraadid. Külmakandevedelik juhitakse tagasi soojusallikasse ja ring algab uuesti.
Külmaagens
2 Soojuspumba suletud süsteemis ringleb teine vedelik - külmaagens, mis juhitakse läbi aurusti. Kuna külmaagensil on väga madal keemispunkt, siis aurustis saadud soojusenergia toimel külmaagens aurustub.
3 Aur juhitakse elektrienergial töötavasse kompressorisse ja surutakse kokku, mille tagajärjel tõuseb aurustunud külmaagensi temperatuur ca 5°C kuni 100°C.
Kompressorist juhitakse külmaagens edasi soojusvahetisse, kondensaatorisse, kus toimub soojusenergia ülekandmine maja küttesüsteemile. Energia ülekande tõttu aurustunud külmaagens jahtub ja kondenseerub tagasi vedelikuks.
4 Kuna rõhk on ikka suur, siis juhitakse külmaagens läbi paisventiili, kus rõhk järsult langeb ja külmaagens saavutab esialgse temperatuuri. Külmaagens on nüüd tsükli lõpetanud ja suundub aurustisse ning protsess algab uuesti.
Soojuskandja
Kondensaatoris külmaagensi poolt toodetud soojusenergia kantakse üle küttesüsteemi veele - soojuskandjale.
Soojuskandja ringleb suletud süsteemis ning kannab soojusenergia maja radiaator- või põrandaküttesüsteemi või vajadusel veeboilerisse.
Temperatuurid on näitlikud ja võivad sõltuvalt paigaldustingimustest ja aastaajast erineda.
|
