Soojuspumba aurustis kantakse soojusenergia maakollektori külmakandjalt külmaagensile, mis aurustub. Seejärel surutakse külmaagens kompressoris kokku ning külmaagensi temperatuur tõuseb. Kondensaatoris külmaagens jahtub ja kondenseerub. Selle tagajärjel kantakse soojusenergia külmaagensilt üle hoone küttesüsteemile, soojale tarbeveele või ventilatsiooni soojusvarustussüsteemile. Termoreguleerventiil (paisventiil) reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel.
Maakollektor
Suve jooksul salvestub päikesesoojus pinnase ülemistesse kihtidesse. Selle energiahulga ärakasutamiseks on olemas viis, mis võimaldab soojaks kütta suurematel kruntidel asuvaid maju. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk.
Maasoojusenergia (maaküte) saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks.
Avatud energiakaevude süsteem
Maa sees asuvad maakihid kujutavad endast tasuta soojusallikat, mille temperatuur püsib aastaringselt umbes samal tasemel. Maasoojusenergia ärakasutamiseks on olemas suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja eramajade kütmiseks mõeldud ohutud, töökindlad ja keskkonnasäästlikud kütteseadmed.
Nende soetamis- ja paigaldamiskulud on suhteliselt suured, kuid vastutasuks saate suure töökindluse ja vähese energiatarvidusega, erakordselt pika kasutuskestvusega küttesüsteemi, mille soojustegur on kõrge kuni 4,8. Seadmed ei võta palju ruumi ja seda saab paigaldada ka väikese pindalaga krundile. Taastamistööde maht pärast pinnasepuurimisi on tühine. Mõju loodusele ümber puuraukude jääb väga väheseks. Põhjavee tase ei muutu, sest põhjavett ei tarbita. Saadud soojusenergiat on võimalik üle kanda ka juba olemasolevasse tavapärasesse küttesüsteemi, kus soojuskandjaks on vesi ja lisaks kasutada ka sooja vee saamiseks.
Energiakaev
Energiakaev
Soojus kivisest aluskihist või põhjavee tasandilt tuuakse üles 4,5” kuni 6,5” läbimõõduga puuraukude kaudu. Puuraugu sügavus valitakse kütmiseks vajaminevale energiahulgale vastavalt. Kui energiavajadus on suur, siis võib mitmed puurkaevud omavahel kokku ühendada. Puurauku paigaldatakse kaks augu põhjas liituvat toru. Neis kogumistorudes voolab külmakandja. Et süsteem on täiesti suletud, siis on välistatud ka selle vedeliku sattumine põhjavette.
Et maapinnalt allavalguv vesi ei saastaks põhjavett ja puuraugu seinad kokku ei vajuks, surutakse puurauku kuni kivise kihini terasest manteltoru. Manteltoru ja maakihi vaheline pilu valatakse täisvõi siis tihendatakse kummirõngastega.
Veekollektor
Veekogud, mis on küllalt suured ja sügavad ning kuhu antakse keskkonnateenistuse poolt luba paigaldada veekollektor on väga head soojusallikad soojuspumpadele.
Tavaliselt paigaldatakse veekollektor kas tiiki või järve.
Suve jooksul salvestub päikesesoojus pinnase ülemistesse kihtidesse. Selle energiahulga ärakasutamiseks on olemas viis, mis võimaldab soojaks kütta suurematel kruntidel asuvaid maju. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk.
